Legendaarne haagissuvila Tarbatu jõudis Maanteemuuseumisse

17. juunil avati Eesti Maanteemuuseumis uuendatud karavaninurk, mille keskseks eksponaadiks on legendaarne iseehitatud haagissuvila Tarbatu – haagissuvila, mis räägib ajast, mil karavanielu tähendas eelkõige nutikust, ettevõtlikkust ja oma kätega unistuste elluviimist.

Karavaninurga avamisel olid kohal ka Klubi Eesti Karavan veteranliikmed Valdo Halling, Aavo Ladva ja Aime Käo, kellel on olnud Tarbatu sünni ja Eesti karavanikultuuri kujunemise juures oluline roll.

Eesti oma Tarbatu

Tarbatu kavandas tartlane Valdo Halling, kelle eestvedamisel valmis 1980. aastatel Lõuna-Eestis ligikaudu kakskümmend alumiiniumkonstruktsiooniga haagissuvilat. Esimene Tarbatu valmis juba 1982. aastal ning Halling ehitas oma Tammelinna garaažis kokku neli sellist haagissuvilat.

Maanteemuuseumis eksponeeritava Tarbatu ehitas aastatel 1986–1988 Aavo Ladva koos oma perega. Haagissuvilas oli olemas kõik mugavaks reisimiseks vajalik – magamiskohad, panipaigad, elekter, vesi ja gaasiküte.

Tarbatu paistis oma aja kohta silma uuendusliku alumiiniumkonstruktsiooni poolest. See muutis haagissuvila kergeks ja vastupidavaks ning just tänu sellele liiguvad mõned Tarbatud Eesti teedel veel tänapäevalgi.

Väliselt võib Tarbatu meenutada Soome tuntud haagissuvilat Soliferit. Inspiratsiooni andis tõepoolest Solifer, kuid Tarbatu ei ole selle koopia. Valdo Halling töötas kogu konstruktsiooni ja tehnilised lahendused ise välja ning väikeseeria valmistamiseks tuli ehitada isegi spetsiaalsed tööriistad ja rakised. Nagu muuseumi väljapanek tabavalt ütleb – tegemist oli inspiratsiooni, mitte kopeerimisega.

Tarbatuga teele

Karavanid ei olnud mõeldud ainult imetlemiseks, need ehitati selleks, et reisida.

Valdo Halling meenutas, et tema esimene pikem reis Tarbatuga viis Gruusiasse. Ees liikus omaehitatud sõiduk, järel haagissuvila. Pihkva oblasti kehvad teed murdsid küll ühe telje, kuid see ei takistanud reisi jätkumast.

Ka Aavo Ladva Tarbatuga sõideti aastate jooksul Eesti karavanide kokkutulekutele, Leningradi oblastisse ning hiljem Soome. Nüüd on see sama haagissuvila leidnud väärika koha Eesti Maanteemuuseumis.

Lisaks Tarbatule saab muuseumi karavaninurgas näha ka perekond Salode 1983. aastal ehitatud haagissuvilat, mis jutustab samuti oma osa Eesti karavanikultuuri kujunemisest.

Killuke Eesti karavaniajalugu

Eesti karavanikultuur ei sündinud tehastes, vaid garaažides, kodustes töökodades ja inimeste soovis maailma avastada. Tarbatu on selle ajastu ehe sümbol ning meenutab aega, mil reisile minek nõudis lisaks unistustele ka palju leidlikkust, oskusi ja visadust.

On rõõmustav, et see lugu on nüüd Eesti Maanteemuuseumis talletatud ning kõigile huvilistele nähtav. Kui suvised reisid viivad Maanteemuuseumisse, tasub kindlasti astuda läbi ka karavaninurgast ja Tarbatuga lähemalt tutvuda.

UUDIS: Maanteemuuseum avas uuendatud karavaninurga